“Aga nad ei ole sellised nagu meie. Neil pole suid, on vaid avaus pealael. Üks neist läks kord mesitaru otsima. Ta täitis korvi meega ja pani korvi endale pea peale. Ta tegi korvipõhja augu, et mesi talle kõhtu tilguks. Sellised on nad kõik.“              Austraalia aborigeenide müüt “Päikesejaht”.

“Üliõpilane Wang Taiyuanist tegi parajasti hommikust jalutuskäiku, kui kohtas neidu, kellel oli komps kaenla all. Neiu jooksis kuhugi ihuüksinda ja oli näha, et iga samm valmistab talle vaeva. Wang hakkas teda taga ajama ja jõudiski talle järele. Tuli välja, et tegemist oli iludusega, kes polnud vanem kui kaks korda kaheksa aastat. Armastus ja heldimus täitsid Wangi hinge. […] Tuli välja, et ka magamistoa uks oli lukus. Wang tõusis kikivarvule ja heitis pilgu aknast sisse. Ta nägi, et magamistoas istus kurivaim, vana õelus ise, nägu teisel peas sinkjasroheline nagu jäälinnu suled. Suust tolknesid välja sakilised kihvad nagu saed. Koletis oli inimnaha voodi peale laotanud ja maalis parajasti värvipintsliga nahale nägu. Kui ta värvimise oli lõpetanud, pani ta pintsli kõrvale, võttis naha nagu mõne rõivatüki kätte, tõmbas selle selga ja muutus otsekohe neiuks.”                 Pu Songling, “Libarebased ja kooljad”.

Materjalid: kunstnahk, samet, siid (vooder), tahaks lisada ka kergemaid, õhulisemaid, (ka venivaid) materjale sobivas kohas, et üldmulje ei läheks liiga puiseks. Eesmärgiks on ühendada naiselik ilu ja kahtlus kurivaimuga seestumise suhtes või siis avastus, et esmapilgul ilusa inimliku koore all võib peituda lihtsalt miski muu.